Telesaade RUUM. Soo tänav
Filmis kõnelevad arhitektid Toomas Paaver, Yoko Alender ja Marten Kaevats. Käime kaameraga lustakal Kalamaja päevade tänavasöömingul ja uurime, kus suunas võiks "revolutsioon" edasi laieneda. Režissöör Marta Pulk, toimetaja Piret Jürman, produtsendid Ylle Rajasaar ja Pelle Vellevoog.
2016. aastal kirjutas Toomas Paaver kataloogis NAP 05 Soo tänavast lisaks järgmist:
„Vajadus leida Soo tänavale värske ja inimlik lahendus ei olnud minu silmis tegelikult ainuüksi Kalamaja teema, olgugi et see tänav kuulub Kalamaja peamiste tänavate hulka ning on ka mulle isiklikult oluline igapäevane jalgrattaga liikumise tee. Siiski vaatan seda tänavat osana suuremast võrgustikust. Minu jaoks olid Tallinna peatänava võidutöö (vt lk 17–18) lahendus 2016. aastal ja ootused, mida rõhutasin Soo tänava projekteerimisel 2012. aastal, omavahel seotud selles mõttes, et tulenesid laiemast nägemusest Tallinna avaliku ruumi struktuuri tuleviku kohta. Peatänava töös rõhutatud glassiipuiestee, mis ääristab vanalinna kunagist kindlustusvööndit, on tänaseni üks tugeva potentsiaaliga struktureerivaid ruumilisi elemente kogu Tallinnas, kuigi praegu on see paljudes kohtades katkestatud. Näiteks Viru väljakul, Balti jaama juures või Mere pst-Ahtri sõlmes on katkestus nii jõuline, et tavakodanik ei saa üldse aru, et ringpuiestee on kunagi neid sõlmi läbinud ja võiks läbida ka tulevikus. Peatänava projektiga loodame sellise ühenduse Viru väljakul taastada, kuid meie tööl on ka sõnum, et see taastamine tuleks ette võtta ka muudes katkestuskohtades. Üldisem visioon seisneb selles, et kui vanalinna ümbritsev glassiipuiestee koos mugava kergliiklusteega moodustab kunagi taas katkematu ringi ümber vanalinna, siis hakkavad inimesed seda tunnetama peamise liikumiskanalina, mis ühendab Tallinna kesklinna eri osi. Seda visiooni polekski eriti raske ellu viia – mitmes probleemses punktis, kus mõni autotee puiesteed lõikab, piisab ülekäiguraja tegemisest õigesse kohta. Sellega koos tuleb parandada ka puiesteeringilt hargnevate tänavate lahenduste inimsõbralikkust, et võrgustik täielikult tööle hakkaks ning linnaosade vaheline kergliiklus ja jalutamine mugavaks muutuks. Peatänava töös käsitlesime Narva maanteed ühe sellise hargneva esindustänavana. Kirjeldatud struktuuris on Soo tänav oluline kuna algab ühest glassiipuiestee nurgast (loodepoolne nurk, kus Põhja puiestee teeb järsu pöörde). Jõudes Soo tänavalt glassiipuiesteele, on võimalik teekonda sujuvalt jätkata lausa kahes suunas. Muuhulgas on seal tegu lõiguga, kus puiestee terviklikkus on ilusasti säilinud. Huvilised võivad Soo tänava ja Põhja pst nurgal korra seisatada ning kujutleda, kui hea oleks jõuda mööda sellist puiesteed mõlemalt poolt vanalinna mõnusalt näiteks Estonia pst lõigule või Kaarli puiesteele, kus asuvad samuti hästi säilinud ja mugavalt liigeldavad glassiipuiestee lõigud, ning sealt edasi mööda muid hargnevaid tänavaid juba edasi paljudesse kohtadesse. Kõik ringpuiesteelt kiirtena hargnevad tänavad ja vastavad ristmikud võiks ümberehitustel saavutada vähemalt Soo tänavaga võrreldava kvaliteedi. Me ei tea, kas linn seda üritust jätkab, aga vähemalt on Soo tänava ümberehitusega tehtud üks sammukene suurema struktuuri loomise suunas.“
Toomas Paaveri artikkel 2012. aasta enne Soo tänava projekteerimist:
Teekond Soo tänava uuestisünni poole ⟶